5. KUIDAS ENNAST ARENDADA? KUIDAS OLLA KONKURENTSIVÕIMELINE?

Kuidas me saame iseennast tõhusalt arendada?
Kas me oleme konkurentsivõimelised?


Töökoha leidmise protsessi on võimalik suunata ka professionaalselt. Väga headest teadmistest või kogemustest pole aga kasu: kui me ei suuda end turul konkurentsivõimeliseks muuta, ei saavuta me eesmärgiks seatud taset ega pääse soovitud ametikohale.


Enese arendamine ja konkurentsivõime parandamine peab teenima kahte suunda. Ühelt poolt muidugi sisu arendamist ja teadmiste kogumist, teiselt poolt aga enesekehtestamise täiustamist, et omandatud oskustest igapäevases elus kasu lõigata.

TEADMISTEPÕHINE HARIDUS

Teadmiste arendamine võib samuti olla kahesuunaline. Ühelt poolt võime selle all mõista õpinguid koolisüsteemis, teiselt poolt spetsiifiliste oskuste arendamist.


Et saaksime olla võimalikult tulemuslikud, tasub plaanipäraselt õppida – kas enne tööle saamist või pärast seda. Praegu valitseb tendents, et tõelist karjääri saab teha ainult see, kes on oma erialal spetsialistiks saanud. Polühistorite aeg on lõppemas. Tänapäeval näib töötaja või kandidaat, kes valib juurde olemasolevast kvalifikatsioonist väga erineva eriala, tööandja silmis pigem ebakindla tegurina kui inimressursina, kes tahaks rakendada oma laialdasi teadmisi firma teenistusse. Ettevõtjad tõstatavad õigusega järgmisi küsimusi: milleks õppida midagi täiesti uut ja kui kauaks ta pärast uue eriala omandamist meile jääb?

Firmad töötaja valimisel arvesse kõiki riskitegureid. Töötaja otsimine, koolitamine ja tulemuslikuks muutmine võib sageli võtta terve aasta. Seejärel võivad tulla aastad, mil tõeline väärtuste loomine on kvantitatiivselt väljendatav juba mitte ainult töötaja poolel, vaid ka firma jaoks. Kui tööandja tunneb, et töötaja jaoks on koht vaid ajutine lahendus õpingute ajaks, ei vali nad meid.


NÄPUNÄIDE! Valigem selliseid uusi kursuseid, mis võivad meid muuta veelgi paremateks spetsialistideks. Ühelt poolt muutume spetsialistina turul veelgi nõutavamaks, sest kvalitatiivsete teadmiste järele on alati nõudlus. Teisest küljest: kui me oma seniseid erialaseid oskusi edasi arendame, on šanss, et meid palkav firma toetab meie õpinguid.


Loomulikult ei pea me loobuma oma unistustest eri valdkondades edasi õppida, kuid see plaan tasub hoida enese teada. Kui oleme osavad, võime uuest valdkonnast leida selliseid punkte, mis võivad aidata meil praegusi tööülesandeid täita. Nii võime leida toetajaid isegi oma praegusest töökohast.


Spetsiifiliste oskuste arendamine on saavutatav eelkõige selliste tehnilist laadi kursustega, mis annavad meile sihipäraselt kätte vahendeid oma tõelise eelise saavutamiseks juba asjaomase töökoha saamisel, rääkimata edaspidisest kasust. See võib olla ECDLi eksam või isegi Exceli kursus edasijõudnutele, keelekursused on aga enesearendamisel peaaegu kohustuslikud. Siinkohal tasub mainida, et edasiarendatavad on ka välismaal omandatud kogemused või õpingud, sest avaneb võimalus täiendada juba enesekindlat keeleoskust ärikeele tundmisega, mis toob kaasa uskumatu konkurentsieelise.

KUIDAS TÖÖTAJANA VÕI TÖÖOTSIJANA LÄBI LÜÜA?

Üks spetsiaalne arendusvaldkond on sellise vormi leidmine, mille abiga riietame nii oma teadmised kui sisu õigesse kuube. Tänapäeval on tööturult järjest paremate võimaluste leidmiseks või hankimiseks möödapääsmatuks muutunud kaks valdkonda. Üks on self branding ehk enese kaubamärgi kujundamine, teine aga karjääri ülesehitamine.


Enese kaubamärgi kujundamine räägib eelkõige iseenda positsioneerimisest ja PR-ist. Kuidas ma saan ennast kaubamärgina kujutada? (Siinkohal viitaksin sellele, et kui me areneme spetsialistiks saamise suunas, on see protsess lihtsam.) Selle ülesehitamiseks pakuvad lahendusi ka paljud eksperdid kas training’u või coaching’u vormis. Muidugi ei ole see karjääri alguses esimene samm, kuid selleks, et osata sobiv karjäär Facebooki ja LinkedIni maailmas üles ehitada, muutub see varsti kõrgemale tasemele igatsejatele möödapääsmatuks.


Karjääri ülesehitamist saab kõige paremini planeerida coaching’u protsessi käigus, mille teema on: mida on vaja selleks, et x aasta pärast jõuda eesmärgiks seatud ametikohale või palgatasemele. Sest pole kindel, et karjäär tähendab ainult ühe ettevõtte sees karjääriredelil ülespoole ronimist. Paljudel juhtudel võib märgata, et mingi juhtiva koha saavutamiseks ei tule sammuda ainult ülespoole, vaid sageli ka kõrvale, et eesmärgi saavutamisel puudutada püstitatud latti mitte ainult altpoolt, vaid ka piisavalt pealtpoolt. Tulemus on saavutatav kahte moodi: õnnega või teadliku planeerimisega.

Artikli koostas GÁBOR FILÁJ, Umbrella Consulting Kft. tegevjuht, diplomeeritud business coach ja karjäärinõustaja


NÄPUNÄIDE! Tänapäeval on keeleoskus karjääri tegemisel otsustava tähtsusega kriteerium. Kui arendame selle oskuse kõrgetasemeliseks, siis naudime konkurentsieelist. Kui peale selle tunneme juba ka asjaomase keelekollektiivi mentaliteeti, muutume oma tööandja jaoks lausa asendamatuks.



NÄPUNÄIDE! Keeleoskuse laienemist ei saa mõõta ainult sellega, et teeme üha uusi keeleeksameid. Europassi keelepassi kasutades saame oma keeleoskust täpselt ja ühemõtteliselt esitleda ka siis, kui keeleeksam on (veel) tegemata.