6. KÜMME OTSUSTAVAT OSKUST

Konkurentsivõimelisest erialatundmisest üksi ei piisa: vähemalt niisama olulised on kandidaadi isikuomadused, mida oskuskeeles kutsutakse pehmeteks oskusteks (soft skills). Mis need on? Kuidas neid arendada saab?

1. Hea suhtlusoskus
Paljud kipuvad head suhtlusoskust pidama käibetõeks ja enesestmõistetavaks. Sellele vaatamata on see töö juures üks kõige tähtsamatest oskustest. Ilma selleta ei saa meeskonnas töötada, kliente teenindada, äri ajada. Hea suhtlusoskus ei tähenda mitte ainult head kõneoskust, vaid ka näiteks teiste märkamist ja aktiivset kuulamist. See on vajalik nii kõnes kui ka kirjas.

2. Täpsus, usaldusväärsus
Ka see võib tunduda enesestmõistetavana, kuid sellele vaatamata on paljudel töötajatel siin veel arenguruumi. Seda saab testida juba tööintervjuule ilmumisel.

3. Enesekehtestamine
See iseloomustab töötajat, kes ei ole agressiivne, kuid ka mitte passiivne, vaid eesmärgile orienteeritud. Ta ei oota ülesandeid, vaid on tööl algatusvõimeline, tal on ideid ja nõuandeid, ta otsib väljakutseid.

4. Paindlikkus
Kurjad keeled räägivad, et see nõue töökuulutuses tähendab nõustumist madalama palgaga. Vahel juhtub, et selle taga on töötajale ebasoodsamad tingimused (OÜ-tamine või ümbrikupalk). Palju tõenäolisemalt kuulub paindlikkuse alla aga see, et oleme nõus ära õppima mõne muu tegevuse (kas või firma välisesinduses), tegema vajaduse korral ületunde või reisima. See omadus on karjääri alustajatele eriti oluline.


NÄPUNÄIDE! Europassi CVs on oskuste süstematiseerimiseks ja lahtikirjutamiseks meie käsutuses eri sektsioonid. Peale selle annab redigeerimisliides nõu ka nende võimalikult täpseks ja usaldusväärseks esitlemiseks.


5. Õppimisvõime
Vähe on töökohti, kus töö tegemiseks piisab täielikult koolipingis omandatud teadmistest. Paljud tööandjad valivad sellise kandidaadi, kellel pole küll vajalikku haridust, kuid kes on motiveeritud, arengupotentsiaaliga ja kiiresti õppiv.

6. Lugupidav suhtumine töösse
Me peame armastama oma tööd ja tegema seda võimalikult hästi. See, kes töötab sellise suhtumisega, pälvib kindlasti kolleegide lugupidamise; ettevõtjana tegutsedes saab nii aga suurema tõenäosusega klientide tellimusi. Selline töötaja ei mõtle töötundidele, vaid käsil olevatele projektidele, ja tema tööpäev möödub peaaegu märkamatult.

7. Probleemide lahendamise oskus
On töötajaid, kes kipuvad probleeme suurendama, pikalt põhjuseid analüüsima, kaeblema. Sellest palju kasulikum hoiak on mõelda probleemi asemel selle kõige kiiremale ja tõhusamale lahendusele.

8. Konfliktide lahendamise oskus
Ei ole olemas selliseid töökohti, kus ei esine suuremaid või väiksemaid konflikte – kas firma sees või klientidega. See omadus on eriti oluline klienditeenindajate ja juhtide puhul, kuid selle arendamine tuleb kasuks igaühele.

9. Motiveerimisoskus
Üks hea juhi tundemärk on see, kui hästi ta suudab teisi inimesi motiveerida, meeskonnas peituvat energiat ühes suunas liikuma panna. Oluline pole mitte ainult teiste, vaid ka iseenda motiveerimine. Eriti siis, kui töö on üksluine.

10. Koostööoskus
See tähendab ka meeskonnatööoskust. Tänapäeva tööelus ei kohta enam üksildasi hunte, vaid eesmärke viivad ellu projektipõhiselt organiseeritud meeskonnad. Siin on lisaks oma töö tegemisele oluline ka õppida teisi tähele panema, üksteist aitama, oma huvisid meeskonna huvile allutama.

Kuidas neid oskusi arendada?
Kuidas nende poolest paremaks muutuda? On selge, et koolipingis neid oskusi ei õpetata. Osa omandame sotsialiseerudes – vanematest, õpetajatest, töökaaslastest eeskuju võttes – samuti oleme sunnitud neid lihvima mitmesugustes elusituatsioonides. Firmad pakuvad oskuste arendamise koolitusi, kus eelkõige on võimalik omandada tehnikad, samuti simuleeritakse seal mitmesuguseid tööl esinevaid olukordi. Need on aga kallid ning vähesed suudavad need omast taskust kinni maksta. Tasub käia lahtiste silmadega, koguda häid eeskujusid ja tehnikaid ning neid üle võtta. Endast parematelt õppida pole (siingi) häbiasi …

Artikli koostas ZOLTÁN KARÁCSONY, tööturuspetsialist