2. KUHU TASUB KANDIDEERIDA? KUIDAS OTSUSTADA, KAS MA SOBIN?

 Selle otsustamiseks on kaks lihtsat põhitõde.

1. Algajate töökohti ei ole olemas. Küll aga on olemas sellised töökohad, mida suudavad täita ka algajad.

2. Et mingile ametikohale heade väljavaadetega kandideerida, tuleb taotleda vähemalt 80-protsendilist vastavust kandidaadile esitatavatele nõuetele.

Vaatame neid kogemuspõhiseid tõdemusi ükshaaval, et näha, kuidas võimalikult kiiresti töökoht leida.

ALGAJATE ERIJUHTUM

Tööandjatel on kogemuseta töötajate kohta keeruline seisukohta võtta ja nendega kaasnevad riskid. Sellega tuleb arvestada ja probleem lahendada. Kogemuste puudumisest saab üle mitut moodi:

1. juba kutse- või kõrgkoolis õppimise ajal saab otsida praktikat ja suvetööd sellises valdkonnas, mida hiljem igal juhul väärtustama hakatakse.

2. Veelgi suurem eelis on praktika välismaal, samuti vähemalt ühe semestri veetmine võõrsil stipendiaadina. Kogemused näitavad, et tööandjad, sealhulgas suurettevõtted ja sellised keskmise suurusega ettevõtted, kes pakuvad tooteid või teenuseid välisturul, hindavad Erasmuse stipendiumi kõrgelt.

Tööandjad võitlevad turupositsiooni, ellujäämise ja oma huvide kehtestamise eest. Nad ootavad seda igalt töötajalt, sest kõik peavad edu saavutamisse võrdselt panustama. Seetõttu tahaksid nad oma tiimi just selliseid uusi töötajaid. Aga millise pildi maalime endast tagasihoidlikkusega, ebakindlusega? Kui inimene ei suuda seista iseenda eest, siis miks peaks ta tööülesandeid täites seisma firma huvide eest?

KANDIDAADILE ESITATAVAD NÕUDMISED JA MEIE VÕIMED OLGU OMAVAHEL KOOSKÕLAS

Spetsialistid on kirjutanud juba paljudes kohtades ja foorumites, et ka tööotsimisel loeb ainult üks asi: suurte arvude seadus. Mida rohkematesse kohtadesse kandideerimisavaldusi saadame, seda suurema tõenäosusega tööle saame. See on kahjuks ainult osaliselt õige. Paljudel juhtudel võib liiga paljude kandideerimisavalduste esitamine kiiret töö leidmist pigem takistada. Arvestada tuleb, et alates 2008. aastast kogetavas uues majanduskeskkonnas ei otsi ettevõtted selliseid töötajaid, kes võib-olla suudaksid täita etteantud tööülesandeid, vaid selliseid, kes pärast töölevõtmist saavutavad lähemas tulevikus sajaprotsendilise tulemuse. Seega on kandideerimismaterjalide saatmine sellistele ametikohtadele, kus puudub kooskõla tööandja ootuste ja meie kirjeldatu vahel, asjatu vaev. Ja ka siin jõuame olulise punktini: me võime olla täiesti kindlad, et ametikoht meile sobib ja meil on lootust see endale saada, ainult siis, kui me suudame oma tugevaid külgi, seniseid õpinguid ja kogemusi viia tööandja ootuste ning ülesannetega kokku nii, et meie CV lugeja näeb kohe, et vastame tema ootustele. Seega peame kandideerima sellistele ametikohtadele, mille puhul võime eeldada peaaegu täiuslikku kooskõla. Kuidas see võimalik on?
Kui meil napib töökogemust, on oluline oma õpingute ja võimete detailse kirjeldamisega näidata, et kui me ei olegi varem konkreetset tööd teinud, oleme ikkagi analoogilisi ülesandeid täitnud. Vaatame ühte näidet.

Kogemuseta tööotsijana peame seega rõhuma sellele, et n-ö mitte olla algaja või mitte näida sellena. Mida see tähendab? Mis on see, mis eristab kahte tööotsijat teineteisest? Suhtumine, tahe ja proaktiivsus! Miski ei keela meil endil firmasid üles otsida ja endale tähelepanu tõmmata. Peame aktiivselt pärima ning ettevõtete personalitöötajatega suhtlema. Peame paluma ühendust võtta ja mitte olema laisad isiklikku kohtumist algatama. Liiga otsene? Sellist mõistet tööotsimise sõnastikus ei ole. Miks? Sest meie kandideerimine ei seisne ainult CV saatmises. See hõlmab ka otsustajate kättesaamist, nendega suhtlemist ja oma huvide kehtestamist. See on oluline seepärast, et kuigi paber kannatab kõike, on kõigist kirjapandud sõnadest rohkem väärt see, kui nad näevad oma silmaga inimese kindlameelsust.

Välisstipendiaadi perioodi kohta – ükskõik, kas see on üks välismaal veedetud semester või erialane praktika – tasub igal juhul hankida Europassi õpirändetunnistus, mis annab tulevasele tööandjale veelgi täielikuma pildi saavutustest.


NÄPUNÄIDE! See, milleks me oleme suutelised, oleneb enamasti sellest, kui hästi me oskame oma võimeid tööandja ootustega ühitada. Kui see ei ole võimalik, sest erinevus on suur, peame pakkumisest loobuma. Ärgem kogugem ülearu palju luhtumisi, kuigi „ei“ on tööotsimise protsessis on üks paremaid vastuseid.


Kandideerime algajana assistendi kohale, kus tööülesannete hulka kuulub ema- ja võõrkeelne kirjavahetus. Ilma töökogemuseta satume juba siin halvemusse, kuid ühe väikese trikiga võime näilise takistuse hõlpsasti ületada. Kõigepealt võime tõendada, et räägime töökindlalt vajalikke keeli.
Meil on võimalus anda ka lisaks tõendusmaterjali selle kohta, et me oleme suutelised ülesannet täitma. Hea mõte võib olla kas või fiktiivse ärikirja kirjutamine ja saatmine konkursi osana, millest on näha, et me tunneme väliskommunikatsiooni protokolle ning meil on suurepärane kirjutamisoskus. Nii võime kohe üle trumbata isegi väga kogenuna näivad konkurendid, kes saadavad ainult CV.

Seega ei saa väita vähemat, kui et enamikul juhtudel oleneb sobivuse otsustamine meist endist, mitte firma esindajast, kes tegeleb töötajate valimisega. Miks? Sest me peame ise tõendama, et oleme kõige sobivamad!

Artikli koostas GÁBOR FILÁJ, Umbrella Consulting Kft. tegevjuht, diplomeeritud business coach ja karjäärinõustaja.


NÄPUNÄIDE! Keeleoskuse demonstreerimiseks sobib suurepäraselt Europassi keelepass, mis peale teoreetiliste teadmiste paneb rõhku keele kasutamise praktilisele kogemusele ning võimaldab tegelikku oskust hõlpsasti ja arusaadavalt demonstreerida.