11. KAS SUL PUUDUB TÖÖKOGEMUS? HAKKA VABATAHTLIKUKS!

Iseseisvus, probleemide lahendamine, meeskonnatöö, hea suhtlusoskus, algatusvõime, paindlikkus –need on omadused, mis peale kutseoskuste või isegi nendest rohkem määravad, kas tööandja valib paljude sarnase profiiliga kandidaatide hulgast just sinu. Pealegi on need sellised pädevused, mida sa vabatahtlikuna tegutsedes saad arendada.

Kõige sagedamad takistused, millega tänapäeva noored tööd otsides kokku puutuvad, on praktiliste oskuste ja töökogemusega seotud ootused. Neid ootusi on raske täita, kui oled äsja tööturule sisenenud. Peale iseenesest mõistetava erialase praktika võib kogemuste hankimisel olla lahendus vabatahtlik töö kodu- või välismaal, mis lisaks kogukonda panustamisele võib kasulik olla ka sinu isikliku arengu ja eneseteostuse seisukohast.
Teatavasti peavad tööandjad peale kutseoskuste erakordselt tähtsaks nn pehmeid oskusi (soft skills), neid pädevusi, mis mõjutavad töötaja sobitumist töökollektiivi, motiveeritust, kohanemisvõimet, loovust ja koos sellega edukust tööl. Kui sul on need olemas, võid märkida need CVsse, esile tõsta motivatsioonikirjas, võtta jutuks töövestlusel, tõendada tunnistuse või soovituskirjaga, kuid need võivad selguda ka isiksusetestide tegemisel või proovitöö käigus.

Europassi dokumendid võimaldavad näidata asjakohasel viisil sinu kogemusi vabatahtlikuna – üksikasjalikku teavet selle kohta leiad koduleheküljelt europass.ee.

MIDA SA VÕID VABATAHTLIKUNA TEGUTSEDES VÕITA?

Vabatahtlik töö on süstemaatiline või ajutine kogukonna või ühiskonna huvides tehtud tasuta töö, mis on seotud ettevõtte(mittetulundusühing või muu kodanikuühendus, riigiasutus, kasumit taotlev ettevõte) või grupi inimeste heategevusliku tegevusega.

Vabatahtlik töö võimaldab sul olla kasulik ja aktiivne ühiskonna ja kogukonna liige, kusjuures nii on võimalik end turvalistes ja organiseeritud tingimustes reaalsetes töösituatsioonides proovile panna. Seeläbi aitab vabatahtlik töö tundma õppida ka iseennast – millised on sinu tugevad küljed, millised tegevused sulle sobivad.
Enamasti pead töötama meeskonnaliikmena, mis õpetab sind teistega koostööd tegema, konflikte lahendama ja töökaaslastega kohanema. Ühtlasi kasvatab see ka iseseisvust, sest sulle antakse ülesanded, mida sa pead ise lahendama või tekib võimalus ennast proovile panna liidrina. Võta seda kogemust õppimisprotsessina, mille käigus omandad otsustava tähtsusega teadmisi elust, enesest, teistest ja asjaomasest valdkonnast.
Paljud firmad korraldavad tänapäeval oma personalile vabatahtliku töö programme: töötajate muutmiseks ühtehoidvaks kollektiiviks, silmaringi laiendamiseks, motivatsiooni säilimiseks, töö mitmekesistamiseks ja firma ühiskondliku tuntuse suurendamiseks. Sellestki on näha, et peale kutseoskuste on tõhusa töötamise ja turul saavutatava edu kõrval väga oluline ka töötajate isikuomadused, sotsiaalsed oskused ning organisatsioonikultuur. Seega hindavad tööandjad sinu varasemaid sedalaadi kogemusi.

KUIDAS LIITUDA VABATAHTLIKE PROGRAMMIDEGA?

Teavet vabatahtlikust tööst ning vabatahtlikele kohti pakkuvatest organisatsioonidest ning asutustest võid leida veebilehtedelt Vabatahtlike Värav, vabatahtlik.ee ja helpific.ee.
Vabatahtlikku tööd saab teha ka väljaspool Eestit: vabatahtlike programme on üle kogu maailma paljudel rahvusvahelistel organisatsioonidel, sealhulgas Euroopa Liidul programmi Erasmus+ raames. Euroopa vabatahtliku teenistuse (EVS) kaudu saavad 17–30aastased noored teha vabatahtlikku tööd välismaal ühiskondlikult kasuliku tegevusega mittetulundusühingute ja asutuste juures. Euroopa Liit annab programmis Erasmus+ konkursi teel materiaalset toetust vabatahtliku teenistuse läbimiseks, kattes sõidu-, majutus-, toitlustus- ja kindlustuskulud, toetades ettevalmistavat keeleõpet ja andes vabatahtlikule veidi taskuraha. EVSist võtavad peale vabatahtlike osa nn lähetaja, vastuvõtja ja koordineerivad organisatsioonid. Välismaiste vastuvõtukohtade ja EVSi projektide kohta võid leida teavet Euroopa Noorteportaalist.

MOBIILSUS = AKTIIVNE KEELEOSKUS

Eestis on üks nõutavamaid ja väärtuslikumaid oskusi kõrgel tasemel võõrkeelte tundmine ja aktiivne keelekasutus. Võõrkeelses keskkonnas omandatud töökogemust või emakeelses keskkonnas praktiseeritud keeleoskust ei saa võrrelda koolipingis istudes või iseõppimise teel, võib-olla ka veebikursuste kaudu omandatuga. Mitmesuguste elu- või töösituatsioonide lahendamine, rahvusvahelise tiimi või kollektiiviga kohanemine, multikultuursete katsumustega silmitsi seismine tulevad kõik kasuks rahvusvahelisele mobiilsusele, ükskõik kas see toimub õppides (Erasmus+, EVS), töötades või eraviisiliselt seigeldes. Euroopa vabatahtlikus teenistuses osalenud noorte tööalase konkurentsivõime uuringu tulemused näitavad, et kõige suurem EVSist saadud kasu on (peale eespool nimetatud pehmete oskuste arengu) aktiivne keeleoskus ja kultuuridevaheline tundlikkus. Seda kinnitavad ka tööandjate vastused nende täidetud küsimustikus. Mobiilsuse kui kogemuse kasulikkust saab tõlgendada ka laiemas kontekstis: hargmaise ettevõtte korral teeb avatus ja paindlikkus (töötamise kohast, ajast ning raamidest rääkides) kandidaadi igal juhul atraktiivseks ja hea näide või soovitus selle kohta on osavõtt mõnest rahvusvahelisest vabatahtlike programmist.

MIS VAHENDITEGA TÕESTADA OMANDATUD OSKUSI TÖÖ OTSIMISEL?

Eespool nimetatud EVSi uuringust selgub, et tööandjad ja personalitöötajad peavad kõige kasulikumaks seda, kui tööotsija teatab juba oma CV töökogemuse punktis vabatahtlikust tööst, mida ta on teinud. Nende meelest suurendab vabatahtliku töö kogemus igal juhul töö leidmise šanssi, kuid sellest tuleb selgesti teada anda. Paha ei tee ka selle tõendamine lisana esitatud dokumentidega. Euroopa vabatahtliku teenistuse läbimisega saavad vabatahtlikud näiteks noortepassi (Youthpass), milles näidatakse, millises projektis ja missugust tööd ta on teinud ning kuidas on seeläbi arenenud tema põhipädevused. Iga kaheksast põhipädevusest (suhtlus emakeeles; suhtlus võõrkeeltes; matemaatikapädevus ning teadmised teadus- ja tehnoloogiaalustest; infotehnoloogiline pädevus; õppimisoskus; isiklik, kultuuridevaheline, sotsiaalne ja kodanikupädevus; algatusvõime ja ettevõtlikkus; kultuuriteadlikkus ja kultuuriline eneseväljendus) võib olla tööandjate seisukohast oluline.
Kogemust vabatahtlikuna võib kirjeldada ka LinkedIni profiilis, mida pole paha siduda ka nende isikutega, kellega sa oled vabatahtlikuna tegutsedes töö- või erialaselt kokku puutunud.

Ja kui sa võib-olla oled juba endale edukalt töökoha leidnud, võid vabatahtlikuna tegutseda ka töö kõrvalt… Kes teab, mis suundadesse see sinu karjääri edasi lennutab?

Artikli koostas IVETT KARVALITS, Eurodeski riiklik koordinaator, www.eurodesk.hu

NÕUANNE: Europassi oskuste mapis võid aga kõik need (CV, tunnistused, võimalikud keeleeksamidokumendid jm) ühte kohta kokku koguda ja ka oma LinkedIni profiiliga siduda.

Artiklit aitasid toimetada Eesti Töötukassa karjäärispetsialistid.